EMPL - Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

04/09/2026

🌲 Laupäeval, 12. septembril toimub taas üleriigiline Metsarahvapäev

Metsarahvapäeval ühendab kogu metsarahvas jõud, et jagada eestimaalastele ainulaadset metsaelamust. Koos teadlaste, metsakasvatajate ja matkajatega jagatakse metsatarkust juba kuuendat korda. Üle Eesti on kavas retked, matkad, tööstuste külastused, ellujäämisprogrammid ja perepäevad.

Paljude tegevuste hulgas avavad uksed ka EMPLi liikmed:

📍Vara Saeveski kutsub ringkäigule tootmisesse, kus on võimalik näha kaasaegset puidutöötlemist ja kuulda, kuidas sünnib kodumaisest toorainest kvaliteetne saematerjal. Vara Saeveski on Eesti kapitalil põhinev puidutööstus, mis toodab okaspuidu saematerjali ja väärtustab kodumaist puitu ning vastutustundlikku metsandust. Ettevõte on ka 2025. aasta Äripäeva Puidutööstuse TOPi teise koha omanik.

📍Palmako Kavastu tootmisüksuses saab näha, kuidas valmib liimpuit, kuidas sünnivad aiamajad ja mängumajad ning kuidas puidujäägid muutuvad küttegraanuliks. Palmako on Lemeks Gruppi kuuluv rahvusvaheline puidutööstus ja Euroopa suurim puidust aiamajade ning -mööbli tootja, mis annab tööd ligi 400 inimesele ja ekspordib 97% oma toodangust. 2025. aastal võitis ettevõte ka Ehituslehe majatootjate TOPi.

📍Estonian Cell tutvustab, kuidas valmib täisautomaatses tehases paberi tooraineks sobiv haavapuitmass - seda võib leida tapeedist, koolivihikutest ja parfüümipakendist. Tehase rajamisega loodi varem kasutuseta haavapuidule väärtus: kohapeal väärindades kasvab ekspordiväärtus enam kui viiekordselt võrreldes paberipuu väljaveoga. Kundas asuv tehas annab tööd 65 inimesele. Estonian Cell on läbi aastate olnud nii Aasta Ettevõte, Aasta välisinvestor kui Aasta uuendaja ning korduvalt tunnustatud keskkonnahoidliku tegevuse eest.

Tööstuse külastus on hea võimalus näha puidu teekonda metsast valmistoodanguni ja mõista metsade laiemat rolli Eesti majanduses ja elukeskkonnas.

Metsarahvapäeva korraldab Eesti Metsaselts. Kogu kava:

Metsarahvapäev on üle-eestiliste ürituste sari metsaelu tutvustamiseks.

26/08/2026

🏁 WRC liider Elfyn Evans püstitas oma koduhoovi Eestis toodetud aiapaviljoni. 🇪🇪

Autoralli MM-sarja üldliider Elfyn Evans valis oma Walesi koduaeda Tartumaal Kavastus valmistatud Palmako aiapaviljoni Lenna, et luua mõnus ja hubane koht väliköögi ning koduse aja nautimiseks.

„Naudin reisimise vahepeal kodus veedetud aega. Walesi ilm on sageli karm ja varasemad varjualused pole vastu pidanud, kuid Eesti tootja disain ja kvaliteet kõnetasid mind kohe,“ sõnas Toyota tiimis sõitev ralliäss.

Palmako tegevjuhi Rain Raudsepa sõnul on koostöö maailma tippsõitjaga ettevõttele suur tunnustus:�„See on tunnustus Eesti tootmiskvaliteedile ja disainile, mis peab vastu ka Walesi heitlikele ilmastikutingimustele.“

Vaata, kuidas Elfyn Evansi uus aiapaviljon Walesis püsti sai ja milline on lõpptulemus:

🔸Ehituse video YouTube'is: https://www.youtube.com/watch?v=WjFWaJ9SLTQ
🔸 Evansi videopostitus Instagramis: https://www.instagram.com/p/DZw2nABovAh/�
🔸Vaata lisaks Evansi Instagrami highlight'e: https://www.instagram.com/stories/highlights/18055833509773898/

Palmako AS on Lemeks Gruppi kuuluv Eesti puidutööstusettevõte, mis toodab aiamaju, suvemaju, paviljone, saunu, varjualuseid, mängumaju ja teisi puidust aiatooteid.
Ettevõte tegutseb alates 1997. aastast ning on kujunenud Euroopa suurimaks puitehitiste eksportijaks. Palmako toodangust moodustab eksport 93% ning tooteid jõuab enam kui 40 riiki.
76-miljonilise müügikäibega ettevõttel on Eestis neli tootmisüksust, kus töötab kokku üle 400 inimese. Ettevõtte investeeringute maht ületab 50 miljonit eurot.

See how we assembled the Lenna 716 24.9m2 Glass Garden Room With Sl...

21/08/2026

🪵 Puidukoja uus immutusautoklaav aitab puitu veelgi paremini väärindada.

Kesksuvel jõudis Eestisse Puidukoja uus (miljoni) investeering - moodne puidu immutusautoklaav.
Pärast tähelepanu äratanud teekonda võttis silmatorkav „tünn“ koha sisse Puidukoja Näpi tootmisüksuses Lääne-Virumaal.
Uus immutusautoklaav kasvatab oluliselt Puidukoja võimekust puitu väärindada ning võimaldab tuua turule uue põlvkonna immutuslahendusi. Ühtlasi võetakse kasutusele innovaatiline MicroPro tehnoloogia, mille puhul on energiakulu ja süsinikujalajälg väiksem.

Tänu tootmismahtude kasvule saab Puidukoda nüüd pakkuda kohalikul turul oodatud immutusteenust ning muuta kahe tehase vahelist tööjaotust tõhusamaks.

🔹 Puidukojal on kaks tehast – Karksis ja Näpil. Näpi tehase võttis Puidukoda üle Stora Ensolt pärast tootmise lõpetamist ning suur osa töötajatest sai Puidukojas tööga jätkata.

🔹 Ettevõtte peamine fookus on kvaliteetsel höövelmaterjalil: toodetakse vastupidavat välisvoodrit, sisevoodrit ja terrassilaudu.

🔹 Puidukojas ei lähe midagi raisku. Mõlemas tehases töödeldakse puidujäätmed kohapeal briketiks ja pelletiks, mis aitab tagada jäätmevaba tootmise.

🔹 Järgmisel aastal tähistab Puidukoda oma 30. sünnipäeva.

🔹 Täna pakub ettevõte Karksis Viljandimaal ja Näpil Lääne-Virumaal tööd juba enam kui 130 inimesele.

05/08/2026

Aasta Tehasemaja 2026 konkurss on alanud! 🏠

Eesti Puitmajaliidu korraldatav konkurss toimub tänavu juba 16. korda. Aasta Tehasemaja tunnustab Eesti majatehaste maailmatasemel tööd ning toob esile puidust tehasemajade mitmekülgsed võimalused nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul.

Tänavusel konkursil osaleb 24 hoonet ja projekti 14 erineva majatootja poolt. Lisaks Eestile on konkursil esindatud Eesti ettevõtete valmistatud objektid Portugalist, Saksamaalt, Taanist, Norrast, Soomest ja Islandilt.

Finalistide seas on väga erinevaid lahendusi: element- ja moodulmajad, käsitööna valminud palkhoone, CLT-lahendustel põhinevad hooned ning tehaseliselt teostatud fassaadiprojektid.

See näitab hästi, kui mitmekülgsed on tänapäevased puitlahendused ja kui laialdased on puidu kasutusvõimalused ehituses.

Lisaks žürii valikule selgub ka rahva lemmik. Tutvu finalistidega ja anna hääl projektile, mis sind kõige rohkem kõnetab.

Puit ei ole aga ainult kaunis ja looduslik materjal – see on ka oluline osa tuleviku ehitusest. Tehnoloogia areng on muutnud puidu üheks uuenduslikumaks ehitusmaterjaliks, mis võimaldab luua turvalisi, energiatõhusaid ja tervislikke hooneid.

Puidu eelised:
✔️ puit on taastuv materjal ja aitab vähendada ehituse keskkonnamõju
igas tihumeetris puidus seotakse ligikaudu 1 tonn CO₂
✔️ puithooneid saab püstitada kuni 1/3 kiiremini kui traditsioonilisi ehitisi
✔️ühepereelamu jaoks vajaliku puidukoguse tagasi kasvamiseks kulub ligikaudu 1 minut.

Eesti majatehased on Euroopa suurimad puitmajade eksportijad. See tähendab, et Eesti ettevõtted on rahvusvaheliselt tunnustatud ning ekspordivad 90% toodangust. Peamised turud on Skandinaavia ja Saksamaa, kuid meie majad on jõudnud rohkem kui 70 riiki, sealhulgas Jaapanisse, Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Koreasse.

Tutvu finalistidega ja anna oma hääl lemmikule 👇

Käes on aeg näidata Eesti majatehaste maailmatasemel tööd, tutvustada puidu kui ehitusmaterjali erinevaid võimalusi ning tunnustada puitmaju ja projekte, mis on valminud Eesti ettevõtete käe all nii kodus kui ka mujal Euroopas. Parimate tehases toodetud puitmajade valimine ehk Aasta Tehasemaj...

29/06/2026

🎓 Ka sel aastal jätkame traditsiooni tunnustada metsa- ja puidusektori silmapaistvaid tudengeid ja kutseõppureid.

Õppeaasta lõpus premeerime neid, kes on paistnud silma tugevate lõputööde, heade tulemuste ja pühendumusega.

Just noored on need, kes toovad sektorisse värskeid ideid, uusi vaatenurki ja aitavad kujundada tulevikku.

Sel aastal tunnustas EMPL kahte magistritööd ning parimat metsanduse kutseõppe lõpetajat.

Kõrghariduse kategoorias pälvisid tunnustuse:

🏆Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences
Kaarel-Hannes Kallivere
“Biopõhiste soojustusmaterjalidega puitkarkass-siseseinte tuletõkestusvõime analüüs arvutuslike meetoditega “
Juhendajad: Martti-Jaan Miljan, MSc ja Johanna Liblik, PhD

🏆TalTech - Tallinna Tehnikaülikool
Karl Magnus Vuuk
“Polüuretaanliimidega valmistatud inseneripuidu liimvuugi tulepüsivus”
Juhendaja: Jane Liise Vihmann

🏆Kutsehariduse preemia sai Ragnar Ojaveer, kes lõpetas Luua Metsanduskooli harvesterioperaatori eriala ning sooritas edukalt kutseeksami.

Palju õnne ja edu kõikidele lõpetajatele!

06/06/2026

Liidu metsanduse ja kliimapoliitika valdkonna juht Hardo Becker kirjutab ERR-is ilmunud arvamusloos, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb fossiilsed materjalid järk-järgult asendada taastuvatega ning siin on keskne roll biomajandusel ja puidul.

Samas on tekkinud vastuolu: räägime biomajanduse arendamisest, kuid piirame üha enam metsandust ja puidu kättesaadavust.

Kui piirame puidukasutust, ei kao ühiskonna vajadus materjalide järele. Siis tuleb puitu asendada betooni, terase, plasti või muu fossiilse ja süsinikumahuka alternatiiviga.

Puidu kasutamine võimaldab vähendada süsinikumahukamate materjalide osakaalu ning toetab nii kliimaeesmärke kui ka majandust. Eesti metsa- ja puidusektoril on seejuures oluline roll nii tööhõives kui ka ekspordis.

👇 Täispikka artiklit loe siit:

Puidukasutuse piiramisel väheneb puittoodete kliimakasu ja asendusefekt. Just puidust ehitised, mööbel, pakendid ja uued biopõhised tooted aitavad asendada materjale, mille tootmine on oluliselt süsinikumahukam, kirjutab Hardo Becker.

05/06/2026

🌲 Eesti puidutööstus on kriisist suuresti taastunud, kuid järgmise kasvuhüppe ees seisab endiselt mitmeid küsimärke.

Raadiosaates “Mets ja majandus” räägivad Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, et sektor on küll stabiliseerunud, kuid kindlustunne tuleviku osas on endiselt habras.

Tootmismahud on jäänud tippaegadega võrreldes ligi 25% madalamaks ning varasemate rekordite taset ei peeta enam realistlikuks baasiks. Samas nähakse mõõdukat kasvu, ettevõtjad on ettevaatlikult optimistlikud.

Suurim väljakutse?
Konkurentsivõimeline omahind.
Kui tooraine, energia ja tööjõu hinnad on kõrged, muutub iga detail oluliseks – efektiivsusest sõltub kasumlikkus.

Lisaks otsitakse uusi turge – Skandinaavia kõrval vaadatakse üha enam ka Lääne-Euroopa suunas.

👇 Kuula saadet.

Saates „Mets ja majandus” arutavad Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja, millises seisus on Eesti puidutööstus 2026. aasta alguses. Jutu lähtekohaks on Swedbanki värske tööstusuuring, mille põhjal otsitakse v...

03/06/2026

🌲 Reedel ja laupäeval toimus Keskkonnaagentuuri häkaton „Metsikult andmetes 2026“, kus arendati innovaatilisi lahendusi Eesti metsandusandmete paremaks rakendamiseks.

Žürii koosseisu kuulus ka EMPL metsanduse ja kliimapoliitika valdkonnajuht Hardo Becker.

Palju õnne kõigile võitjatele ja suur tänu korraldajatele!

01/06/2026

🏭 28.-29. mail avasid kümned tehased üle Eesti Avatud Tehaste Päeva raames huvilistele oma uksed.

Nende seas ka maailma suurim termopuidu ja saunamaterjalide tootja Thermory.
90% toodangust läheb ekspordiks ligi 60 riiki üle maailma, nende seas ka kõige kaugemad ja eksootilisemad kohad. Tootevalik on lai: termopuidust terrassi-, voodri- ja põrandalaudadest tööstuslikult värvitud puittoodeteni nii sise- kui välistingimustesse.

Thermory väärib esiletõstmist, sest nad kasutavad toodangus ära iga jupi materjalist. See on võimalik sõrmjätkamise meetodil, mis piltlikult öeldes tähendab, et kaks ja rohkem väikest puidujuppi liimitakse omavahel kokku, et saada täismõõdus liist. Nii saavad võimaluse ka need jupid, mis erinevate defektide tõttu täismõõtu välja ei anna. Kuus liimitakse selliselt kokku ligi 300m3.

Oluline on ka see, et termopuit valmib ainult kuumuse ja auruga ehk siis ilma kemikaalideta.

🔹 Thermory Reola tehase toodangu mahtu ilmestab hästi fakt, et sellest piisaks umbes 3000 keskmise sauna ehitamiseks ühes kuus.
🔹 Laovaru on suur: igal ajal on laos umbes 1,2 miljonit meetrit toodangut.
🔹 Thermory saunabränd kannab nime Auroom. Nende nii standard- kui ka erilahendustega saunad on leidnud koha nii kodumaal kui ka kõige eksootilisemates paikades, näiteks Uus-Meremaal.

25/05/2026

🦺 Mais toimus EMPL tööohutuse töörühma järjekordne koosolek, kus seekord võõrustas meid AS Palmako Kavastu tehas.

Külalisena osales Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor / EUAS riskianalüüsi õppejõud Kristi Jõeorg, kes jagas oma pikaajalist kogemust tööandjate nõustamisel kahjujuhtumite ja kohtuekspertiiside kontekstis.

Arutelu keskendus tööohutuse seadusandluse muudatustele ning info kättesaadavusele (nt varjumiskohtade juhised, mille osas täna veel selgus puudub).
Aktuaalne teema on ka seadmete CE-märgistus - plaanis on kohtumine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialistiga, et leida vastuseid praktilistele küsimustele, sh olukordades, kus tootmisliin koosneb mitme tarnija seadmetest.
Järgmine tööohutuse töörühma kohtumine toimub sügisel.

Täname AS Palmako Kavastu tehast võõrustamast ning kõiki osalejaid sisuka arutelu eest! 🤝