27/04/2026
22. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis metsanduse visioonikonverents 2026 „Mets kui strateegiline ressurss ja ühiskonna julgeoleku tagatis“, kus arutleti metsanduse tuleviku ja arengusuundade üle. 🌿
Metsanduse visioonikonverents: METS ON STRATEEGILINE RESSURSS JA ÜHISKONNA JULGEOLEKU TAGATIS!
Kolmapäeval kogunesid Eesti Rahva Muuseumisse metsamajandajad, teadlased, tudengid, poliitikakujundajad, ettevõtjad ja metsasõbrad, et arutada, milliseid metsi ja loodust tulevikus vajame ning kuidas metsast saadavat puitu kõrgemalt väärindada.
🇪🇺EESTIL JA EUROOPAL ON RASKE LULUCF KOHUSTUST TÄITA
Konverentsi avaettekande tegi Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht professor Annela Anger-Kraavi, kes rõhutas, et soovunelmate asemel on vaja elada tões - vaadata faktidele otsa ja koos lahendusi leida. Teadust ja aktivismi ei tohi segada. Teadlasi ei tohi ühiskonnas tühistada ja debatti karta pole vaja. Ta tõi välja, et Eestile seatud 2030 aasta LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (MakaMakaMuM) eesmärkide ebarealistlikkus oli teada juba läbirääkimiste ajal. Seda näitasid nii Euroopa Komisjoni mõjuhinnangud kui ka Eesti enda arvutused. ELil on raskusi LULUCF eesmärgi täitmisega ja kohati on ka vastuolud looduse taastamisega. Anger-Kraavi peatus ettekandes ka LULUCFi arvestuse keerukusel: metoodikad, andmed ja arvutusreeglid muutuvad ajas ning mõjutavad seda, millisena näitajad paistavad. Eesti LULUCFi inventuuri puhul on oluline, et andmed oleks kõigile kättesaadavad ning muudatused metoodikas avalikult lahti seletatud.
🛰️KAUGSEIRE ANNAB METSADE HINDAMISELE UUE TÄPSUSE
Eesti Maaülikooli nooremprofessor Tauri Arumäe tutvustas kaugseire uusi võimalusi metsade kaardistamisel ja majandamisel. Satelliidi- ja lidarandmeid ning masinõpet saab kasutada nii metsakahjustuste tuvastamiseks, metsa kõrguse ja võrastiku katvuse hindamiseks kui ka puidu tagavara arvutamiseks.Kaugseire ei asenda seniseid andmeallikaid, kuid annab neile juurde olulise kontrollikihi. Arumäe rõhutas, et Eesti teab juba praegu väga hästi, kui palju meil metsa on: meil on teaduslikult tugev statistiline metsainventuur, järjepidev metsakorraldus ja üha täpsemad kaugseire võimalused. Seetõttu võiks arutelu liikuda vaidluselt, kas me üldse teame oma metsade pindala ja varu, sisulisema küsimuseni: mida selle ressursiga teha. Paberipuidule tuleb leida rakendus
🪵KASK NULLIST SAJANI
Vineeritööstuse Estonian Plywood nõukogu liige Ando Jukk tutvustas nii kasevineeri tootmise võimalusi ja väljakutseid kui arutles laiemalt selle üle, milleks ja kuidas me puitu kasutame.
Puidutööstus on olnud viimastel aastatel üks ainsaid, kes on suutnud väliskaubanduse bilanssi positiivsena hoida. Muret teevad sanktsioonid ja nende pidavus, sest vene vineer imbub piirangutest hoolimata Euroopasse.
Murelikuks teeb ka paberipuidu tulevik, sest täna seda Eestis ei väärindata ja materjal peamiselt eksporditakse, ehkki kõrgema lisandväärtuse saamiseks oleks oluline seda eelkõige kohapeal kasutada.
🚀KAS EESTI METSASEKTORIST SAAB BIOMAJANDUSE LIPULAEV?
Esimeses paneelarutelus debateerisid Marku Lamp Eesti Maaülikoolist, Siim Salmar Tartu Ülikoolist, Kaspar Peek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja AS Barruse tegevjuht Martti Kork selle üle, kas Eesti metsasektorist saab Euroopa biomajanduse lipulaev. Peek tõi välja, et puidusektoril on potentsiaalmajandust kasvatada miljardites eurodes. Selleks, et kohalik puit võimalikult nutikalt väärindada, on kolme ülikooli koostöös loodud puidu väärindamise teekaart, aga tehnoloogiliste lahenduste arendamise kõrval tuleb silmas pidada ka seda, et meil oleks tulevikus piisavalt kõrgetasemelist tööjõudu, kes innovatsiooni veaksid.
TAASTAMISTEGEVUSTES KESKENDUTAKSE RIIGIMAALE
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark tutvustas hetkel koostamisel olevat looduse taastamise kava ja ütles välja erametsaomanikele olulise sõnumi, et taastamistegevustes keskendutakse riigimaale, eramaadel taastamine on vabatahtlik ning riigi poolt hüvitatav.
🛤️KAS SUURTELE TARISTUOBJEKTIDELE ON VEEL RUUMI? JAH, ON!
Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna looduskaitse teenusejuht Roland Müür keskendus sellele, kuidas suurte taristu- ja arendusprojektide keskkonnamõju tuleb hinnata võimalikult varakult, läbipaistvalt ja ausalt.
Laiema sõnumina jäi kõlama, et arenduste puhul on keskkonnamõju hüvitamine võimalik vaid siis, kui alternatiivid on päriselt läbi kaalutud, eeltöö on tehtud, mõju on dokumenteeritud ning olemas on teadmised, kokkulepped ja raha selle mõju leevendamiseks või kompenseerimiseks.
💶METSA- JA PUIDUSEKTORI ROLL EESTI MAJANDUSES
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi majanduse dotsent Indrek Saar käsitles uuringule tuginedes seda, kuidas raiemahtude vähenemine võiks mõjutada metsa- ja puidusektori panust Eesti majandusse. Uuringu järgi on metsa- ja puidusektori otsene panus Eesti lisandväärtusse ligikaudu 5–6%, kuid koos kaudse mõjuga ulatub panus ligikaudu kaks korda suuremaks.
Raiemahtude vähendamine mõjutaks nii sektori lisandväärtust, tööhõivet kui ka maksutulusid, mõju oleks tuntavam seal, kus metsa- ja puidusektoril on majanduses suurem roll, ehk eelkõige maapiirkondades. Optimaalse raiemahu leidmine on väga keeruline ülesanne, sest vale otsuse hind võib olla ühiskonnale kõrge nii majanduslikult kui ka keskkonna vaates.
🦉TULEVIKUS OLLAKSE TARGEMAD
Teises paneelarutelus arutlesid Antti Tooming Kliimaministeeriumist, Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist, Diana Laarmann Eesti Maaülikoolist, Kristjan Tõnission RMKst ning Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann selle üle, milleks soovime loodust taastada.Loomulikult sai palju kõneainet viimasel aastal terava tähelepanu all olnud Kikepera soometsade taastamine. „Kindlasti tahame tulevikus arvestada sellega, et ei lähe jõuga üle kohaliku kogukonna,“ kinnitas Tooming, et Kikeperas näitel õpiti senise kaasamisprotsessi kitsaskohtadest. Ka Salm rõhutas, et taastamisprotsesside juures on vaja rohkem riigiametite kohalolu ja selgitusi sellest, miks midagi tehakse. Ühiselt leiti, et tulevikus osatakse targemad olla, kuid usalduskriis riigi ja maaomanike vahel on suur ning vajab taastumiseks nii aega kui tõestust, et lubadusi peetakse.
ℹ️KAS FAKTID ON ÜLDSE OLULISED?
TLÜ teaduskommunikatsiooni vanemteadur Arko Olesk arutles oma ettekandes, kas faktidest üksi piisab ühiskondlike vaidluste lahendamiseks.Metsandusarutelu võib näha eri paradigmade põrkumisena, kus osapooled toetuvad küll faktidele, kuid rõhutavad ja tõlgendavad neid erinevalt. Seetõttu ei saa keerulisi ja väärtuspõhiseid otsuseid taandada ainult küsimusele, kellel on õigemad faktid. Poliitilised otsused on alati ka väärtuspõhised ning demokraatlikus arutelus peab eri huvigruppidel olema võimalus oma väärtusi nähtavaks teha, sest väärtusi ei saa samal viisil õigeks või valeks lahterdada nagu fakte.
🪖KAITSEVÕIME VAJAB TÄPSEMAID METSAANDMEID
Major Kersti Vennik avas Eesti metsi sõjalise planeerimise vaatest.
Metsadel on kaitsetegevuses oluline roll nii varjumise, nähtavuse, liikumise kui ka positsioonide ettevalmistamise seisukohalt. Samas sõltub metsa sõjaline kasutatavus väga palju sellest, kui täpsed ja ajakohased on andmed, sest vananenud info tähendab täiendavat ajakulu.
💪TUGEV METSASEKTOR TOETAB EESTI MAJANDUST
Päeva viimases ettekandes rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter sellest, miks Eesti majandus ja riigi rahaline jätkusuutlikkus vajavad ka tugevat metsa- ja puidusektorit. Sutteri sõnul on Eesti väga metsane maa, kus tuleb metsa hoida, kuid samal ajal peab olema võimalik metsa ka väärindada. Selleks vajab sektor selgust ja kindlustunnet tooraine kättesaadavuse osas.
Konverentsi korraldas MTÜ Eesti Metsaselts.
