06/09/2026
Mõni nädal lihtsalt ei taha hästi koostööd teha.
Viimased päevad on suuresti sadanud ja töödega on tulnud rohkem nihutada kui teha.
Regulaarsed niitmised saavad tehtud, aga Avanti trummelniitmised olen märja ilma tõttu edasi lükanud. Saab ju vägisi minna, aga kui tulemus kannatab, siis pole mõtet lihtsalt linnukese pärast tööd ära teha.
Neljapäeval helistas rekkamees, kes pidi Mapri objektilt oksad ära viima juba eelmise nädala alguses. Mina eeldasin ausalt öeldes, et need on ammu läinud.
Ei olnud.
Masinal oli käigukastirike olnud.
Sellistes kohtades saad jälle aru, kui palju ettevõtluses sõltub sellest, kas teised inimesed ja masinad teevad seda, mida sa eeldad, et nad teevad. Kui üks lüli ära kukub, nihkub järgmine asi kohe järgi.
Õnneks tuli nädalasse ka parem hetk.
Sander saatis eile hommikul video, kus tema vanem poeg Toroga niitis.
Ehk vähemalt uued niitjad kasvavad peale. 😄
Ja et nädal liiga lihtsalt ei lõppeks, siis eile Tallinnast tulles oli vaja autole natuke rehvirõhku juurde panna.
Esimene tankla – voolikul polnud otsikut.
Teine – kompressorit polnud üldse.
Kolmas – kompressor üle 2,5 bari ei suutnud.
Neljas – lõpuks sai õhku ka.
Tänaste kütusehindadega eeldaks juba tanklasse sissesõidul punast vaipa, mitte nelja tankla läbimist selleks, et rehvi natuke õhku saada.
Selline nädal siis.
Mitte midagi väga suurt ei juhtunud, aga kuidagi täpselt selline ettevõtja argipäev – ilm, tehnika, teised inimesed ja väiksed asjad, mis kõik tahavad oma osa tähelepanust.